Veinipäevad
02.11-12.11 toimuvad Delice ja Solaris toidupoodides Prantsuse veinipäevad!
Vein ja Prantsusmaa käivad kokku nagu sukk ja saabas. Just see veinimaa on kujundanud veinimaailma meie jaoks selliseks nagu me tunneme seda praegu ning on koduks mitmetele stiilidele ja viinamarjasortidele, mida me oleme harjunud enesest mõistetavalt võtma. Prantslased on ka esirinnas oma veinidele kaitstud päritolu nimetuste andmisega ja kindlate reeglitega veinide valmistamisel, mis olnud eeskujuks kogu maailmale. Teisalt teeb algajale veinisõbrale keeruliseks võõrapärased nimetused veinipudeli siltidel, kus ei ole väga palju infot viinamarjasortide kohta, ning sestap on mitmete tuntud viinamarjade, stiilide sünnikoht ja päritolu paljudele teadmata. Siit teemegi väikse meeldetuletuse, et selgitada Prantsusmaalt pärit tuntud viinamarjade ja stiilide algset päritolu.
Traditsionaalse meetodiga valmistatud ja pudelis kääritatud vahuveinid- siin on loomulikult esirinnas prantslaste Champagne, mille kuulsus ja populaarsus on motiveerinud veinimeistreid Prantsusmaal ja laias ilmas. Tema kõrval n.ö väike vend, on Prantsusmaal sarnasel meetodil valmistatud vahuveinid nimetusega Crémant, mis suudab pakkuda üpris head hinna ja kvaliteedi suhet. Kunagi levinud legend, et esimene vahuvein maailmas tehti Champagnes, on tänaseks kummutatud ja selle au on saanud omale Crémant de Limoux, Languedoc piirkonnast Lõuna-Prantsusmaal. Champagne ja Crémant on kaitstud päritolunimetusega veinid. Prantsusmaal leidub Champagne-t ja Crémant-e igas stiilis ja hinnaklassis, igale maitsele. Lisaks Champagnele tasuks proovida eelmainitud Crémant de Limoux, Crémant de Jura ja Crémant d´Alsace vahuveine.
Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc- on levinud Bordeaux piirkonnas ja seal on levinud nende sortide omavahel segamine ning sellele on eraldi nimetus Bordeaux segu. Lisaks eelmainitud viinamarjasortidele võib kasutada veel Petit Verdot ja Malbec viinamarju. Bordeaux punaveinide kuulsus ja tuntumate veinide kõrge hind on taganud nende viinamarjade levimise pea kõikidesse veinimaadesse, kus nendest valmistatakse igas hinnaklassis ja stiilis veine, kuid vähesed neist suudavad imiteerida Bordeaux piirkonnale omast elegantset ja samas täidlast stiili. Bordeaux veine peetakse põhjendamatult kalliks, kuna sealt leiab häid veine igast hinnaklassist.
Syrah ja Grenache Noir on sordid, mis teinud kuulsaks Rhone oru veinid. Rhone org jaguneb kaheks: Põhja-Rhone ja Lõuna-Rhone. Põhja-Rhone punased veinid on Syrah viinamarja põhised ning kõige kuulsamad nimetused siit on Côte-Rôtie, Hermitage, Saint Joseph ja Cornas. Head hinna-kvaliteedi suhet pakub Hermitage väike vend- Grozes Hermitage. Grenache Noir on peamine viinamari Lõuna-Rhone oru punastes veinides ning tuntuim vein selle viinamarja baasil on Châteauneuf-du-Pape. Selle kõrval leiab veel veine nimetustega Gigondas, Rasteau, Vacqueyras ning head hinna-kvaliteedi suhet leiab Côtes du Rhône veinidest ning eriti head on veinid Côtes du Rhône-Villages tähistusega.
Chardonnay- pärineb Burgundia aladelt, ning sealt levinud üle maailma. Chardonnay on ka üks peamisi viinamarjasorte vahuveinide valmistamisel. Chardonnay on viinamari, mis allub hästi veinimeistri soovidele ja talub hästi ka mõõdukat tammevaadilaagerdust. Kuulsamad kasvukohad Prantsusmaal on Chablis aladelt, kus tulemuseks hästi mineraalsed ja sügava maitsega veinid ning Côte de Beaune aladelt, kust pärinevad kõige täidlasemad ja jõulisemad versioonid Chardonnay viinamarjast. Côte de Beaune kõige kuulsamad veinid pärinevad Montrachet ümbrusest (Puligny, Chassagne, Chevalier ,Bâtard) ja Corton mäe nõlvadelt. Paremad veiniaiad on Burgundias märgitud Premier Cru ja Grand Cru tähistusega.
Pinot Noir- Sarnaselt eelmisele levinud Burgundias, kus on peamine tume viinamari punaste veinide valmistamiseks, kuid on väga levinud ka vahuveinide valmistamisel Champagnes, kuna temast saab edukalt ka valget veini valmistada. Burgundia punaveinid väga kõrgelt hinnatud ja pannud aluse selle sordi kultusele, tänu tema nõtkusele ja sügavale aroomi/maitse profiilile. Parimad veinid pärinevad Brugundiast, Côte de Nuits regioonist, ning tuntuimad külad on Gevrey-Chambertin, Vougeot, Vosne-Romanee, Echezeaux ning ka siin on paremad veiniaiad märgitud Premier Cru ja Grand Cru tähistusega. Alternatiiv Burgundiale on punaveinid samast sordist Alsace ja Jura piirkondadest.
Pinot Gris- Algselt Burgundia piirkonnast pärit, kuid rändas sealt läbi Ungari Alsace piirkonda, kus tänaseks üks nooblitest viinamarjasortidest. Alsace piirkonna sobivalt pinnaselt saame ümaraid ja komplektseid veine kuivast kuni päris magusateni. Alsace piirkonnas on lubatud Pinot Gris-t valmistada ainult valget veini (saab teha ka roosat tänu selle sordi nö hallikale kestale). Alsace on üks esimesi piirkondi Prantsusmaal, mis hakkas pudelisiltidele viinamarja sorte välja tooma ning sestap ei ole tema leidmine raskusi tekitav. Itaalia versioonid, nimetusega Pinot Grigio, on üldjuhul värskemad ja kergemad versioonid sellest viinamarjast.
Sauvignon Blanc- on Loire piirkonna läänepoolsemate külade staar. Nimetused nagu Sancerreja Pouilly-Fumé löövad iga tõsise Sauvignon Blanc sõbra silmad särama. Lisaks Loire orule on see sort levnud ka Bordeaux piirkonnas, olles seal kõige tähtsam hele viinamari ning levinud on segamine Sémillon viinamarjaga ja saadud segu nimetataks ka valgeks Bordeaux seguks. Prantsusmaa Sauvignon Blanc ei ole tavaliselt nii puuviljane ja agressiivne, kui Uus-Meremaalt pärit Sauvignon Blanc-d ning pakuvad aroomides vihjeid aniisile, apteegitillile ja teistele ürtidele ja on oma parimas vormis peale mõne aastast küpsemist.
Need on Prantsusmaa vast tuntumad veinid ja viinamarjad, kuid nende kõrval leiab sealt väga palju vähem tuntud viinamarjasorte ja veinipiirkondi, mis pakuvad alati avastamisrõõmu.
Viimaste aastate rasked ilmastikuolud on Prantsusmaa veinipõldude saagikust märgatavalt kärpinud ja ees on ootamas väikestest mahtudest tingitud karm hinnatõus. Sestap kodanikud, kiirustage kuniks veel saab senise hinnaga aegumatuid klassikuid soetada.
Kristjan Markii
Sommeljee
