Uudised

Uus-Meremaa- nooruke kuid tugev veinimaa

18. aprill 2018

Uus-Meremaa on üpris noor veinimaa ja tõusnud püünele alles viimase nelja kümnendiga ning pakub tänasel päeval meile mitmeid huvitavaid nüansse. Tegemist on veinimaaga, mille veinikultuur hakkas arenema alles hiljuti- esimesed viinapuud ja veinivalmistus hakkas levima 19. sajandi esimesel poolel, kuid tänu erinevatele takistavatele teguritele (viinapuujuuretäi, kuiv seadus, kolmekümnendate majanduskriis ja maailmasõda) hakkas veinivalmistus ja kultuur tõusma 1960-1970, kui Ühendkuningriigid ühinesid EU-ga ning kiiwidel kadus kindel sissetulek oma farmitoodetele. See motiveeris talunikke otsima uusi väljundeid ning üheks selliseks võimaluseks kujunes vein.  Tänu kiiretele progressidele on Uus-Meremaal huvitav seis, kus nende tähelaev Sauvignon Blanc moodutab kogu toodangust ligi kaks kolmandikku ning kõige kuulsam veinipiirkond Marlborough annab ligi 80% kogu Uus-Meremaa veinist. Piirkond, mis asustati viinapuudega alles 1973. aastal Brancott veinimaja poolt. Ei tea ühtegi veinimaad, kus üks viinamarjasort ja/või piirkond oleks sellise muljetavaldava osakaaluga. Uus-Meremaa veinid maailmakaardile tõi Cloudy Bay veinimaja 1980.a kui nende Sauvignon Blanc hakkas saavutama üha rohkem rahvusvahelist tähelepanu ning veinikriitikute ülistussõnu maailma parima Sauvignon Blanc tiitlitega. Sellise tähelepanu valguses hakkasid asjad kiiresti liikuma ning peagi hakkas veinist kujunema Uus-Meremaa üks tähtsamaid majandusharusid.

 

Tänasel päeval on Uus-Meremaal veinipõlde natuke üle 37 000 hektari ning peamiselt domineerivad heledad sordid, mis moodustavad kogu alast pea 80%.  Lisaks igas kujus ja vormis Sauvignon Blanc viinamarjadele leidub veel Chardonnay, Pinot Gris/Pinot Grigio, (nimi sõltub stiilist ja/või veinimeistri tujust ) Riesling ning isegi Grüner Veltliner viinamarju.
Tumedatest sortidest on peamine Pinot Noir, mida peetakse kõige lubavamaks tumedaks sordiks. Kasvualalt on ta teisel kohal, peale Sauvignon Blanci, kuid moodustab kõigest 7,5 % kogu toodangust, ehk ligi 10 korda vähem kui lipulaev. Veel võiks ära märkida Syrah/Shiraz, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc viinamarjasordid.
Geograafilsielt jaguneb Uus-meremaa kaheks: Põhja – ja Lõunasaareks. Põhjasaare olulisemad kasvualad on Hawkes Bay,mis tuntud oma Syrah/Shiraz, Cabernet Sauvignon ja selle sordi valminud veinide poolest ning lisaks Martinborough, Wairarapa, Gisborne ja Waiheke veinipiirkonnad.
Lõuna saar on kliimalt jahedam ja seal asub Uus-Meremaa au ja uhkus Marlborough piirkond, mille kõrval veel Nelson, Canterbury ning North- ja Central Otago veinipiirkonnad. Viimane on väga tuntud Pinot Noir veinide poolest.
Uus-Meremaa veinimaana pakub meile veelgi rekordeid- seal asub maailma kõige idapoolsem veinipiirkond maailmas Gisborne ja ka maailma kõige lõunapoolseim veinipiirkond maailmas Central-Otago.
Uus-Meremaa veinid on meie veinisõprade seas üpris tuntud kindlasti tänu nende särtsakatele veinidele Sauvignon Blanc viinamarjast, kuid julgustaks järgi proovima ka teistest viinamarjasortidest veine, millel Uus-Meremaale omane elegantsus ja maitsekus.

 

Kristjan Markii

Solaris ja Delice Toidupoe sommeljee

Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president

 

Tutvu Uus-Meremaa veinipäevade pakkumistega:
www.delice.ee/kliendileht

Delice ja Solaris toidupoodides on Uus-Meremaa veinipäevad

Stella Sadrak
Sotsiaalmeedia spetsialist
Stella Sadrak